1. LASTEHOIU ERIPÄRA NING ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID

1.1 Lastehoiu eripära

Meie lastehoid on väike, kodune ja turvaline keskkond, kus hoitakse korraga kuni 10 eelkooliealist last. Väike rühm võimaldab igale lapsele individuaalset tähelepanu ning lapsehoidjatel luua igaühega usaldusliku ja tundliku suhte. Lapsi käsitletakse aktiivse osalejana oma arengus, mitte passiivse hooldatavana.

Lastehoiu filosoofia põhineb lapsepõlve väärtusel: lastel on õigus turvalisele, mängurõõmsale ja uudistamisrikkale lapsepõlvele. Igapäevaelu – söömine, mängimine, õues olemine, ühised tegemised – on meie lastehoidus nii hoolekandetegevus kui ka õppimine.

1.2 Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid

Lähtudes riikliku õppekava § 4 üldeesmärgist, on lastehoiu õppe- ja kasvatustegevuse peamine eesmärk toetada lapse igakülgset ja järjepidevat arengut koostöös perega.

Konkreetsed eesmärgid:

• Toetada iga lapse mängu-, tunnetus- ja õpi-, sotsiaalset ning eneseregulatsiooni oskuste arengut vastavalt tema eale ja arengutasemele.
• Luua turvaline, hoolivust ja uudishimu toetav keskkond, kus laps tunneb end väärtustatuna.
• Kujundada harjumused ja hoiakud, mis loovad aluse edukaks üleminekuks lasteaeda ning hiljem põhihariduse omandamiseks.
• Toetada lapse emotsionaalset heaolu ja positiivse enesehinnangu kujunemist.
• Kujundada koostöös perega üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi: ausust, hoolivust, lugupidamist, sallivust ja vastutustundlikkust.

2. LAPSE ÜLDOSKUSTE TOETAMINE

2.1 Kolmeaastase lapse eeldatavad üldoskused

Riikliku õppekava §-ide 12–15 alusel eeldatakse kolmeaastaselt lapselt järgmisi üldoskusi.

Mänguoskused:

• Suudab väikeses grupis mängule keskenduda ning kasutab mängides loovalt erinevaid vahendeid.
• Jäljendab varasemat kogetut mängus, sooritab mitu omavahel seotud mängulist toimingut.
• Kutsub kaaslasi mänguga liituma, suhtub heatahtlikult kaaslaste mängu ning järgib lihtsamaid mängureegleid.

Tunnetus- ja õpioskused:

• Tunneb huvi ümbritseva maailma vastu ja uurib seda erinevate meeltega.
• Mõistab lihtsamat kõnet, väljendab end arusaadavalt ja osaleb vestluses.
• Oskab leida objektides ühiseid ja erinevaid tunnuseid ning rühmitada esemeid ühe tunnuse alusel.
• Järgib lihtsat juhist ning oskab detailidest lihtsa terviku kokku panna.
Sotsiaalsed oskused:
• Oskab ennast ja teisi väliste tunnuste kaudu kirjeldada ning on huvitatud mängukaaslastest.
• Loob sõprussuhteid, jagab asju teistega ja algatab suhtlust laste ning täiskasvanutega.
• Saab aru lihtsamatest rühma kokkulepetest ning oskab väljendada oma vajadusi ja soove.

Eneseregulatsiooni oskused:

• Tuleb toime vanematest eemalolekuga ja üleminekuga ühelt tegevuselt teisele.
• Saab suures osas hakkama igapäevase eneseteenindamisega ning paneb täiskasvanu juhendamisel asjad oma kohale.

2.2 Kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavad üldoskused

Mänguoskused:

• Suudab mängule keskenduda, rakendab loovust ja kujutlusvõimet, algatab mänge ja täidab erinevaid rolle.
• Suudab mängu käigus probleeme lahendada, jõuda kokkuleppele, järgib mängureegleid.
• Tunneb rõõmu võidust ja tuleb toime kaotusega.
Tunnetus- ja õpioskused:
• Saab kuuldust aru ja kasutab arutlevat dialoogi; suudab täita kahe-kolmeosalist korraldust.
• Esitab küsimusi, arutleb ning väljendab mõtteid arusaadavalt.
• Kasutab õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades.
Sotsiaalsed oskused:
• Tunneb huvi teiste vastu, loob sõprussuhteid ja tahab suhelda.
• Teeb vahet sobival ja ebasobival käitumisel, järgib reegleid ja käitumisnorme.
• Mõistab, et inimesed võivad olla erinevad, ning tuleb uudsetes olukordades toime.

Eneseregulatsiooni oskused:

• Suudab oma emotsioone kirjeldada ja sobivalt väljendada.
• Kavandab ja viib alustatud tegevused lõpuni; tegutseb sihipäraselt nii üksi kui ka grupis.
• Saab hakkama eneseteenindamisega ja on kujundanud esmased tööharjumused.

2.3 Üldoskuste toetamise põhimõtted

• Lapsest lähtumine. Kõigis tegevustes arvestatakse lapse arengutaset, huve ja vajadusi. Eesmärgid seatakse lapse lähima arengu tsooni.
• Mängu kesksus. Mäng on lapse põhitegevus ja loomulik õppimisviis. Kõik üldoskused kujunevad läbi mängu.
• Lõiming. Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigis tegevustes, lõimides erinevaid tegevusvaldkondi.
• Turvalisus. Luuakse usaldav, sõbralik ja vägivallavabaõhkkond, kus laps julgeb katsetada ja eksida.
• Individuaalne tähelepanu. Väike rühm (kuni 10 last) võimaldab igale lapsele märkamist ja toetamist.

2.4 Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus

Õppe- ja kasvatustegevus toimub läbi igapäevatoimingute, laste mängu ning kavandatud ja spontaanselt tekkivate tegevuste (riikliku õppekava § 8 lg 2 alusel).

Päevakava põhimõtted:

• Päevakava on paindlik, kuid sisaldab selgeid ja korrapäraseid rutiine, mis loovad lapsele turvatunnet.
• Tagatakse piisavalt vaba mängu aega nii siseruumides kui õues.
• Kavandatud tegevused (ringitegevused, loovtegevused, liikumine jms) toimuvad väikestes gruppides.
• Õues viibitakse igapäevaselt, ilmastikust sõltumata (vastavalt riietudes).

Tegevuste planeerimine:

• Tegevused planeeritakse lähemalt kaugemale ja üksikult üldisemale põhimõttel.
• Arvestatakse laste vanust, huvisid ja aktuaalseid teemasid (aastaajad, tähtpäevad jms).
• Kasutatakse aktiivse õppimise meetodeid: katsetamine, uurimine, liikumine, muusika, kunst.
• Digitehnoloogiat kasutatakse mõõdukalt ja eesmärgipäraselt.

3. LAPSE ARENGU HINDAMINE JA TOETAMINE

3.1 Hindamise põhimõtted

Riikliku õppekava § 23 alusel on lapse arengu hindamine oluline lapse eripära mõistmiseks ja vajaliku toe väljaselgitamiseks.

• Hindamine on igapäevane osa kasvatusprotsessist – lapsehoidja jälgib last nii vabamängus, igapäevatoimingutes kui kavandatud tegevustes.
• Hindamise aluseks on riikliku õppekava §-des 12–15 sätestatud eeldatavad üldoskused.
• Lapse arengut kirjeldatakse positiivselt ja lapsest lähtuvalt, väärtustades tema pingutusi ja saavutusi.
• Hindamine ei ole laste omavaheline võrdlemine, vaid iga lapse individuaalse arengu jälgimine.

3.2 Hindamismeetodid

• Igapäevane vaatlus. Lapsehoidja märgib üles lapse käitumist, mängueelistusi, suhtlemismustreid ja oskusi igapäevastes olukordades.
• Lapse tööde kogumine. Joonistused, meisterdused ja muud loometööd dokumenteeritakse (portfoolio põhimõttel).
• Vestlus lapsega. Arengutasemele vastavalt küsitakse lapse enda arvamust ja kogemusi.
• Kirjalik kokkuvõte. Vähemalt üks kord õppeaastas koostatakse iga lapse kohta kirjalik arengukokkuvõte.

3.3 Dokumenteerimine

• Iga lapse kohta peetakse individuaalset arengujälgimise kaarti, kuhu kantakse tähelepanekud, rakendatud tugimeetmed ja arengueesmärgid.
• Kokkuvõtted säilitatakse konfidentsiaalselt ning on kättesaadavad üksnes lapse vanemale ja lastehoiu töötajatele.
• Vajadusel (erilist tuge vajav laps) koostatakse individuaalne arenduskava koostöös vanema ja vajaduse korral tugispetsialistiga.

3.4 Arenguvestlus

• Vähemalt üks kord õppeaastas (soovitavalt mais–juunis) viib lapsehoidja läbi arenguvestluse vanemaga, kus:
• antakse tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest;
• vanem esitab oma seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes;
• lepitakse kokku mõlema osapoole edasised tegevused lapse toetamiseks.
• Arenguvestluse tulemused dokumenteeritakse kirjalikult.
• Vajadusel toimuvad vestlused tihedamalt, kui lapse arengus ilmnevad erivajadused või muutused.

4. KOOSTÖÖ VANEMATEGA

4.1 Koostöö põhimõtted

Riikliku õppekava § 10 alusel teevad lastehoiu töötajad ja vanemad koostööd lapse arengu ja tervise toetamiseks.

• Koostöö põhineb vastastikusel usaldusel, lugupidamisel ja avatusel.
• Vanem on lapse parima tundjana oluline partner lastehoiu igapäevases töös.
• Lastehoiu töötajad suhtuvad iga perekonda aktsepteeriva ja toetavana.
• Vanema seisukohti ja ootusi arvestatakse õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel.

4.2 Igapäevane suhtlus

• Toomise ja toomise hetked. Iga päev vahetatakse lühidalt infot lapse enesetunde, uue, õnnestumiste ja murede kohta.
• Digitaalne suhtlus. Vajadusel kasutatakse lastehoiuga kokkulepitud suhtluskanalit (nt e-kiri, sõnumirakendu) kiireks infojagamiseks.
• Ühised sündmused. Vanemaid kutsutakse osalema lastehoiu üritustel (tähtpäevade tähistamine, väljasõidud, avanädalad).

4.3 Vanemate kaasamine

• Vanemaid teavitatakse lastehoiu õppekavast, alusväärtustest ja õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtetest.
• Vanemaid kaasatakse võimalusel õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisse ja läbiviimisesse (nt külalistegevused, töötoad).
• Vanemale luuakse võimalused saada tuge ja nõu lapse arengu toetamise küsimustes.

4.4 Eriolukordade lahendamine

• Kui lapse käitumises või arengus ilmnevad muutused, võtab lapsehoidja vanemaga viivitamata ühendust.
• Vajadusel suunatakse pere vastava eriala spetsialisti (logopeed, psühholoog jms) poole.

5. ÕPPEKAVA UUENDAMINE JA TÄIENDAMINE

5.1 Üldpõhimõtted

• Lastehoiu õppekava vaadatakse üle ja ajakohastatakse vähemalt üks kord õppeaastas (iga õppeaasta lõpus, hiljemalt augustis).
• Õppekava aluseks on alushariduse riiklik õppekava; õppekava viiakse seadusandluse muutuste korral vastavusse hiljemalt 1. septembriks pärast muudatuse jõustumist.

5.2 Uuendamise kord

1. Ettepanekute kogumine. Lastehoiu töötajad, vanemad ja vajadusel ka lapsed esitavad ettepanekuid õppekava täiendamiseks jooksva õppeaasta jooksul.
2. Analüüs. Lastehoiu juhataja ja töötajad analüüsivad kogutud ettepanekuid ning õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkust.
3. Muudatuste koostamine. Vajalikud muudatused koostatakse kirjalikult ning põhjendatakse.
4. Tutvustamine vanematele. Olulisematest muudatustest teavitatakse vanemaid enne uue õppeaasta algust.
5. Kinnitamine. Õppekava ja selle muudatused kinnitab lastehoiu juhataja.
6. Arhiveerimine. Kõik õppekava versioonid säilitatakse, märkides kehtivusperioodid.

5.3 Dokumentatsioon
Õppekava on kättesaadav lastehoiu veebilehel https://murakaru.ee/

Õppekava on koostatud kooskõlas alushariduse riikliku õppekavaga (haridus- ja teadusministri määrus nr 33, vastu võetud 07.08.2025, jõustunud 01.09.2025, RT I, 13.08.2025, 1).